Jõulutunnel, Tuutu ja makaronid

Mul oli keskaajal lahe pinginaaber. Tuutuks hüüti teda. Hüüti minu pärast, sest mina talle selle nime külge pookisin. Normull tüüp oli, on vist siiani. Aga tal on pangakonto väljavõttel mitu nulli rohkem, kui mul ja omad etteantud marsruudid ja trajektoorid käia.

Tuutu oli selline pisemat sorti tegelinski, minu vanaema meelest suisa kribu. Sestap pandi kõigile piltidele, millel kõrvuti sattusime, allkirjaks: “Arvake ära, kes kelle eest söögi ära sööb!” Ja kui Tuutu mõnel klassiõhtul südame rindu võttis ja roosapõskse klassiõe tantsule palus, laperdas ta neiu haardes nagu oleks keegi makaroni tsentrifuugi visanud.

Muide makaron ei olnud nõukaajal üldse paha tooniga sõna. Makaron oligi lihtsalt makaron. Ei teadnud ükski oktoobrilaps ega partorg siis midagi nendest pennedest ja hujennedest. Isegi sõna “pasta” kasutasid nad hoopis saapaviksi puhul.

Aga makaron oli aus roog. Seda pidi lihtsalt kindlasti mingi lihaollusega sööma. Vahet polnud, kas raputati jahust torukestele konservi, hakkliha või lihtlabaseid sardelliviilukesi. Kõhu tegi täis ja kannatas jälle kolhoosi garaažis veokate paakidest bensiini välja imeda.

Kellel liharaha ei olnud, sõi makarone paljalt. Tähendab, sööja ise ei pruukinud paljas olla. See osa sõltus ikka seltskonnast ja üldistest meeleoludest. Aga makaronid kurnati ära ja pisteti tuugalt pintslisse. Ainult et kui sul praegu pole raha makaronide kõrvale midagi osta, oled sa sotsiaalne väljakutse ning sinu auks tehakse “Jõulutunnel” või kutsutakse Taukar koos ketšupi ja kitarrega kodukööki ergutuslaulu laulma. Nõukaajal olid sa tõenäoliselt tavaline joodik ja sattusid kohaliku ajalehe abil häbiposti.

Mis mind kogu selle heietuse taustal imestama paneb, on aga hoopistükkis see, et ei vanasti ega praegu kiputa tulema selle peale, et vana hea makaroni saab muuta kuninglikuks lauakatteks ka köögiviljadega. Just! Nendesamade köögiviljadega, mida saab hooajal mõnekümne sendi eest või õhtuhämaruses naabri aias raksus käis puhta muidu. Muti abiga valmis mõne päeva eest järgmine hõrgutis:

 

Pastaroog ahjuköögiviljadega (a la Jamie Oliver) / Makaronid heinaga (a la Myrakas)

1 punane tükeldatud sibul

1 punane tükeldatud paprika

1 tükeldatud baklažaan

1 tükeldatud fenkolimugul

4 sl oliiviõli

5 purustatud küslaküünt

1 tl tšillihelbeid

400 gr purk tükeldatud tomateid

1 tl suhkrut

300 gr pastat

mõned oliivid

1 sl värsket tüümiani

1 kuhjaga sl maitsepärmi

Asi ise lihtne. Aja ahi 190 kraadi peale kuumaks. Loobi kõik köögiviljad peale küsla ahjupannile, maitsesta soola ja pipraga ning nirista õli peale ja aja siis korralikult segi. Pool tundi või tirts rohkem ahjukuuma ja aitab küll.

Kui oled köögiviljad ahju saatnud, võta üks suurem pann, vala sellele tirts õli ja lase keskmiselt kuumaks minna. Saada küsla pannile ja prae 3 mintsa. Lisa tšillihelbed ja tomatid, tomatikonservi loputusvesi ja suhkur. Kuumuta keemiseni ja keera siis temperatuur madalaks. Hauta, kuni vedelik on osaliselt maha keenud. Vala vahepeal ahjus valminud köögiviljad pannile ja kuumuta segades veel umbes 10 mintsa, kuni saad mõnusa paksu kastme.

No ja pasta släsh makaronidega on lihtne. Keedad, kurnad ja tutvustad neid kastmele. Lisa ka oliivid ja kui vaja, siis maitsesta roog üle. Serveerides raputa peale tüümiani ja maitsepärmi. Surm näljale!