Minu meelest on ühepajaroog üks selline hõrgutis, mis näitab väga hästi, et taimsed road on ülihead ning meie toidulaual kogu aeg olemas olnud. No mis seal siis keerulist? Lased aga sääretõstejooksus lähimasse talupoodi, kühveldad kõikvõimalikud köögiviljad oma vastutustundliku moega korduvkasutatavasse poekotti ja liugled läbi pimeda novembriõhtu kodukööki. Umbes nii ongi. Mina lihtsalt veel alles hiljuti alustasin ikka sellest, et tükeldasin seakülje kuubikuteks ja lasin neil pannil säriseda. Seekord võin aga ilma igasuguste südametunnistuse piinadeta “Põrsas Peppa” multika peale panna ja käised üles käärida. Muide, ega see, et üks toit ainult köögiviljadest koosneb, ei tähenda, et ta igav peaks olema või et teda valmistades südant rõõmust põksuma ja silmi peas särama ei saa. Muide, selle viimase jaoks on igati arukas kõigepealt endale klaasike maitsvat punaveini välja valada ja tööpinnale õige rahulikult kõik valmis sättida. Mina avalikustan teile vaid mõned endapoolsed salanõksud ja teie mõelge hoolega läbi, mida peale selle retsepti järgi kallimale kokkamist temalt tänutäheks vastu küsida.
KOOSTISOSAD:
6 – 8 kartulit
4 porgandit
pool keskmist kaalikat
pool väiksemat kapsapead
10-sentimeetrine jupp porrut
2 sibulat
4 küslaküünt
2 marineeritud röstpaprikat
2 köögiviljapuljongi kuubikut
toiduõli
soola
pipart
suhkrut
tšillihelbeid
3 supilusikat BBQ kastet
pool pakki sojahakkliha
Olgu kohe öeldud, et ega seda mänguhakkliha tegelikult vaja ei ole. Mul lihtsalt oli teda sügavkülmas ja endisel omnivooril sähvatas. Aga eks ta natuke värvi, tekstuuri ja – minu väikese salanõksu abiga – ka mekki juurde annab.
Oi, mulle meeldib toidust rääkida! Kõigepealt võtan veel sõõmu veini ja siis hakkan tulema. Nagu ütleb kultuskokk Jamie Oliver, pange oma potid-pannid valmis ja vesi keema! Tegelikult ongi vaja ühte paraja suurusega potti ja ühte panni. Vett võib keema panna nii liitri jagu. Oot, ma võtan veel lonksukese.
Koorige köögiviljad ja hekseldage noaga selliseks, nagu heaks arvate. Sibul ja küsla võiks muidugi muust kraamist tiba peenem saada, eks ole. Kui vesi on keema läinud, valage see poti põhja puljongikuubikute peale. Sinna otsa võib saata kapsa ning lasta tal kuumas leemes vaikselt kokku vajuma hakata.
Pannil kuumaks aetud õli peale lennaku nüüd porgand, porru ja pool sibula- ning küslakogusest. Laske keskmisel kuumusel labidaga vehkides sibulal klaasjaks muutuda ning saatke kraam potti. Sinnasamasse lennaku ka kartul, kaalikas ning ruudukesteks lõigutud paprika. Valage potti veel nii palju kuuma vett juurde, et ta sealt pealmiste koostisainete vahelt hellalt välja piiluks. Sool, pipar ja mõistagi näpuotsatäis suhkrut maitseks ning tasasele tulele podisema. Veiniaeg!
Edasi tuleb nüüd see hakklihaosa. Kuna ma ise olen suur sojahakkliha fänn, sest on selgunud, et tegu polegi räästa alla visatud saepuruga, siis soovitan muidugi järgneva protsessi läbi teha. Kui mitte ühepajatoidu, siis kasvõi wrappide tegemise juures. Seda ka, et ANAMMA-nimelisest firmast on tänaseks saanud NATURLI. Et siis teate poest otsida.
Khmm. Tähendab, pann on jälle vaba ja kui tirts õli sellel kuumaks ajada, saab pannile valada sojahakkliha ning ülejäänud sibula ja küsla. Tšillihelbeid panin mina nii umbes teelusikatäie, aga minu helbed pärinevad sriracha tegemise jääkidest ja on tiba mahedamad. No pange teie pool. Igatahes väntate jälle pannilabidaga nagu marutõbine kojamees ja kui sibul näitab klaasistumise märke, saadate segu uhkemaks vormima kolm supilusikatäit BBQ kastet. Kui seda pole, pange või ketšupit. 2 – 3 mintsa pärast võib jälle panni potti ümber valada ning peenhäälestuse mõttes paprikapurgist tirtsu marinaadi veel peale niristada.
Ülejäänud töö teeb juba õige tasasele kuumusele timmitud pliidiraud. On aeg “Põrsas Peppa” vahetada “Õnne 13” vastu ning endale järjekordne klaas (või kaks või kolm) veini valada. Jätke lihtsalt tirtsuke söögi kõrvale ka. Serveerides pole keelatud portsjoni peale rohelist sibulat hakkida. Väga tegus piduroog. See pole siin mingi kolm viiskümmend, ma ütlen!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar